Mis on difteeria?
Difteeria on raske bakteriaalne haigus, mis avaldub neelu-, kõri- ja ninapõletikuna. Haigus võib lõppeda surmaga.
Kuidas levib?
Difteeria levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. Haigus haarab tavaliselt ülemisi hingamisteid või nahka, harvem silmade või genitaalide limaskesti.
Difteeriasse võib nakatuda igas eas inimene. Haigusetekitaja siseneb organismi tavaliselt ülemiste hingamisteede limaskesta kaudu ja paljuneb seal. Nakatunud koest eritub mädasegust vedelikku, millest moodustub kilet meenutav katt.
Difteeria kahtluse puhul tuleb haige kohe paigutada haiglasse ja jälgida temaga kokku puutunud inimeste tervist.
Ilma ravita võib nakatunu levitada haigust 2-3 nädala jooksul.
Haigusnähud
Haigus algab katulise mandlipõletikuga, mis võib levida ülejäänud hingamisteedesse. Katud on hallikad, valkjad või verejooksu tõttu tumedad ning levivad üle kurgumandli serva. Kui katt levib kõrri, trahheasse ja bronhidesse, võib tekkida hingamisteede sulgus. Eelkõige on ohustatud lapsed, kellel tekib kõriturse ja lämbumine.
Tüsistused võivad tabada neere, südant ja närvisüsteemi. Esineb ka pehme suulae lihaste halvatust ja kopsupõletikku.
Difteeriale on iseloomulikud:
· tursunud lümfisõlmed;
· kurguvalu;
· häälekaotus;
· köha;
· hingamispuudulikkus;
· neelamisraskused.
Haiguse peiteperiood kestab tavaliselt 2-5 päeva.
Ööpäev pärast antibiootikumravi alustamist ei ole haige tavaliselt enam nakkusohtlik.
Difteeria läbipõdemine ei anna kaitsvat immuunsust.
Kuidas diagnoositakse?
Haigus tuvastatakse üldjuhul väliste tunnuste alusel. Difteeria kahtluse korral võetakse ninaneelust vatipulgaga proov, millest määratakse haigustekitaja olemasolu. Lisaks saab difteeriat diagnoosida ka verest antikehi määrates.
Kuidas hoiduda haigestumisest?
Kõige lihtsam on vaktsineerida. Oluline on meeles pidada, et lapsena kaitsesüstide kuuri läbinud peavad immuunsuse hoidmiseks ennast iga 10 aasta tagant uuesti vaktsineerima.
Tavaliseks korduvvaktsineerimiseks manustatakse üks 0,5 ml annus soovitatavalt iga 10 aasta järel. Esmane vaktsineerimine koosneb 3 järjestikusest 0,5 ml annusest kuuajaliste vaheaegadega.
Varem vaktsineerimata täiskasvanute difteeria - teetanuse (dT) vaktsineerimine
1) Asjaolu selgumise päeval manustada dT1;
2) Vähemalt 4 nädala möödumisel esimesest doosist manustada dT2;
3) 6 kuu möödumisel teisest doosist manustada dT3;
4) Edaspidi manustatakse dT 10-aastaste intervallidega
Eestis kasutatavad vaktsiinid difteeria ennetamiseks:
Riikliku immuniseerimiskava alusel tasuta vaktsineerimiseks saab kasutada vaktsiini, mis sisaldab difteeria ja teetanuse toksoide.