Teenusekirjeldus

Registreerimine vaktsineerimisele

Apteegis saab vaktsineerida tasu eest või tasuta. Tasuta gripivaktsiin on riskirühmadele.

1. Vali vaktsiin
2. Vali Apteek
3. Broneeri aeg sobivas apteegis

Vaktsineerima ei tohi tulla haigussümptomitega. Kui aeg on broneeritud, aga inimene haigestub, siis tuleb vaktsineerimine edasi lükata.

Vaktsineerida saab valitud apteekides üle Eesti. Kaasatud on Apotheka, Benu ja Südameapteegi apteegid.

COVID-19

Tasuta COVID-19 vaktsiin on kättesaadav riskirühmadele:

•    60-aastased ja vanemad inimesed;
  
•    sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajad, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajad ja kogukonnas elamise teenuse saajad;
•    rasedad; 
  
•    isikud, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk haigestuda ja kelle terviseseisund on sätestatud määruses.
  
•    sihtrühmavälised isikud, kui see on tulenevalt terviseriskidest tervishoiutöötaja hinnangul põhjendatud.

Apteegis vaktsineeritakse COVID-19 vastu alates 12. eluaastast.

COVID-19-vastane immuniseerimine tagatakse ka tervishoiuteenust osutava asutuse töötavale personalile.

Riskirühmadesse mittekuuluvatele lastele ja 18-60-aastastele täiskasvanutele pole vaktsineerimine vajalik.

Vaktsineerida soovitatakse ühekordse doosiga kui viimasest vaktsineerimisest ja/või COVID-19 läbipõdemisest on möödunud 3 kuud ja ka siis, kui inimene ei ole siiani vaktsineeritud ja/või läbipõdenud.

GRIPP

Selle hooaja (2025/2026) gripivastane vaktsineerimine on lõppenud. Järgmise hooaja (2026/2027) vaktsineerimine algab sügisel, septembris või oktoobris, sõltuvalt vaktsiini saabumisest.

Tasuta gripivaktsiin on kättesaadav riskirühmadele:

• 6 kuu kuni 7-aastased lapsed (k.a) 
• 7-18-aastased lapsed, kes kuuluvad terviseseisundi tõttu gripi riskirühma (lapsed ja noorukid, kellel on südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet või obstruktiivne kopsuhaigus)
• lapseootel naised
• 60-aastased ja vanemad inimesed

• üld- ja erihoolekande teenusel ning kogukonnas elamise teenusel olevad inimesed

Tasuta difteeria/teetanuse vaktsiin:

Täiskasvanute korduv-vaktsineerimine on soovitatav iga 10 aasta järel ning selleks kasutatakse difteeria-teetanuse liitvaktsiini. Täiskasvanute on tasuta.

Pane tähele, et Tervisekassa ei kompenseeri tasulist vaktsiini ega hüvita selle tegemisega kaasnevat teenustasu!

Tasuline HPV vaktsiin: 

Apteegis saavad HPV vastu vaktsineerida kõik täiskasvanud alates 18ndast eluaastast. Vaktsineerimine on tasuline. 

*Inimesele, kes on vaktsineerimise ajal 18-aastane, on HPV vastu vaktineerimine TASUTA.

Eestis tagatakse tasuta HPV vastane vaktsineerimine 12-14-aastastele tüdrukutele ja poistele. Immuniseerimist ühe doosiga võimaldatakse ka nendele 15–18-aastastele, keda ei ole veel HPV vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimine viiakse reeglina läbi koolis. 

Mis on teenuse hind?

Teenus	Hind (sõltuvalt apteegist)
Gripp	23€ - 26€, riskirühmale TASUTA
Koroonaviirus	Riskirühmale TASUTA
Puukentsefaliit	39€ - 44€
Difteeria/teetanus	TASUTA
HPV	147€ - 150€ * 18 aastased TASUTA

Kes vaktsineerivad?

Immuniseerimist viivad läbi tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad tervishoiutöötajad. Ennekõike teevad seda õed, kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ning on saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse.

Mis on apteegis vaktsineerimise eelised?

Eesti apteekides on vaktsineeritud juba 8 viimast aastat.

Patsientide tagasiside on näidanud, et apteek on mugav ja ligipääsetav koht kõikidele Eesti inimestele.

Teenus apteekides suurendab lisaks vaktsineeritute üldarvule ka elanike üldist vaktsineerimisalast teadlikkust.

Samuti võimaldab apteekides vaktsineerimine hoida kokku tervishoiukulusid ning loob eelduse, et ülekoormatud perearstid saavad panustada enam aega patsientide tervisemurede lahendamisele. 

Milliseid vaktsiine kasutatakse? 

Mida jälgida pärast vaktsineerimist?

• Jälgige enda tervist vaktsineerimisele järgneval ööpäeval. Vajadusel võtke ühendust vaktsineerimist teostanud tervishoiutöötajaga või oma perearstiga. Helistada saab ka perearsti nõuandetelefonile 1220.

• Kui on vajalik kiire arstiabi, helistage hädaabinumbrile 112.

• Kõik vaktsiinid võivad kõrvaltoimetena põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad.

• Tuletame meelde, et enne vaktsineerimist tuleks tutvuda vaktsiini infolehega, et vaktsineerimisreaktsioonid oleks tuttavad ega tuleks üllatusena. Need reaktsioonid on vajadusel võimalik leevendada palaviku alandaja või paikse külma kompressiga. Nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

• Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral tuleks puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada.

• Kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

• Samuti tuleks perearstiga konsulteerida juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Teenust pakkuvad apteegid

Apteekide info leiab SIIT.

Kuidas teatada kõrvaltoimetest?

Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest teavitage vaktsineerimist läbi viivat tervishoiuteenuse osutajat, perearsti või teisi tervishoiuteenuse osutajaid, nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud. Kõrvalnähu teatise täitmisel on abiks apteeker ning kõrvalnähtudest saab teavitada ka otse Ravimiametile.

Vaktsineeritu võib teatada Ravimiametile (www.ravimiamet.ee – teata kõrvaltoimest) ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.

Mida teha, kui ei saa vaktsineerima tulla?

On väga oluline, et inimesed, kes on lubanud vaktsineerimisele tulla, seda ka teeks. Takistuse ilmnemisel palume koheselt vaktsineerimisaeg tühistada. Selleks saab kasutada vaktsineerimise aja kinnituses olevat tühistamise linki või helistada (vt eestpoolt apteekide tabelist telefoni numbrit).

Vaktsiinide koos manustamine

Puukentsefaliidivastane vaktsiin (nn puugivaktsiin): COVID-19 vaktsiini ja puukentsefaliidivastase vaktsiini vahele peaks jääma 14 päeva.

Gripivaktsiin: COVID-19 vaktsiini ja gripivaktsini vahele kindlat ajavahemikku jätma ei pea. Vaktsiinid võib teha ka samal päeval, aga võimalike reaktsioonide tuvastamiseks tuleks need süstida erinevatesse käsivartesse.

HPV vaktsiin: Vaktsiini võib vajadusel samaaegselt manustada koos dTap, dT, IPV, DTPa-IPV, HepB vaktsiinidega, kuid erinevatesse jäsemetesse.  HPV vaktsineerimise järgselt ei ole ajalist piirangut teiste vaktsiinide manustamiseks.  

Rohkem infot korduma kippuvate küsimustega vaktsiinide ning haiguste kohta Tervisekassa kodulehelt vaktsineeri.ee