Koroonaviirus

Mis on koroonaviirus?

COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus). COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.

Mis on COVID-19 peamised levikuteed?

Koroonaviirused levivad enamikel juhtudel piisknakkusena (köhimisel, aevastamisel) ja otsekontakti kaudu. Harvem võib viirus levida ka saastunud pindade kaudu. 

Keda tohib vaktsineerida?
  1. Kõiki üle 5-aastaseid lapsi, noori ja täiskasvanuid, kui ei ole selget vastunäidustust (vt allpool).
    Vanemaid kui 5-aastaseid lapsi tohib vaktsineerida mRNA vaktsiinidega. Apteegis vaktsineeritakse alates 12. eluaastast lapsi.
  2. Väga vajalik on eakate, krooniliste, onkoloogiliste haigustega ning immuunpuudulikkusega inimeste vaktsineerimine, kuna neil on väga kõrge risk COVID-19 infektsiooni raskeks kuluks.
  3. Nii last ootavaid kui last rinnaga toitvaid naisi.
    Seni kogutud andmed ei näita, et vaktsineerimine mõjuks kahjulikult rasestumisele, raseduse kulule või rinnalapsele. Kui lapseootel naine haigestub COVID-19sse, siis suureneb nii enneaegse sünnituse risk kui ka tõenäosus, et naine vajab intensiivravi. Vaktsineerimine vähendab neid riske oluliselt.
  4. COVID-19 läbipõdenud või antikehasid omavaid inimesi.
    COVID-19 haiguse läbipõdenud inimest vaktsineeritakse ühe doosiga nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist ning ta loetakse vaktsineerituks järgmise kuue kuu jooksul. Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning nad loetakse vaktsineerituks järgmise kuue kuu jooksul.

    Lähikontaktseid võib vaktsineerida COVID-19 vastu pärast karantiini lõpetamist.

    Vaktsineerida tohib arsti otsusel pärast kasu ja riskide kaalumist:
  5. Raske haprussündroomiga (põduruse skaala 8/9 astmel) või elu lõpule lähenevatel inimestel võivad ka üldiselt kergekujulised kõrvaltoimed (nt palavik, iiveldus ja oksendamine) mõjuda halvasti. Kui inimese oodatav eluiga on lühem kui vaktsiinist kaitse saamise aeg, siis ei ole otstarbekas teda vaktsineerida.
Vaktsineerimine tuleb edasi lükata:

Ägeda, kõrge palavikuga haiguse puhul.

Ei tohi vaktsineerida: 

  • Inimesi, kellel on pärast COVID-19 vaktsiini esimese annuse manustamist esinenud anafülaksia ja tõsine ülitundlikkusreaktsioon. Sama vaktsiiniga ei tohi vaktsineerimist jätkata.
  • Adenoviirusvektor-vaktsiinidega (Jansseni COVID-19 vaktsiin, Vaxzevria) ei tohi vaktsineerida inimesi, kellel on varem esinenud kapillaaride lekke sündroomi või kellel on pärast esimest vaktsiinidoosi tekkinud trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom.

Miks vaktsineerida?

COVID-19 haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks

Kõik Eestis saada olevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist

Neil, kes on haiguse läbi põdenud ja end seejärel vaktsineerinud, on oluliselt väiksem tõenäosus uuesti nakatuda.

Iga vaktsineeritu loeb – nii kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa. Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval möödujad. Vaktsineerimine on hoolimine.

Vaktsineeritud inimene ei pea Eestisse sisenemisel või lähikontaktsena jääma eneseisolatsiooni (kui tal pole haigussümptomeid ja esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest on möödas vähem kui üheksa kuud, tõhustusdoosist aasta). COVID-19 haiguse läbipõdenute isolatsioonivabastus kehtib kuus kuud alates tervenemisest.

Tõhustusdoosid

Tõhustusdoosi ülesanne on immuunsüsteemile meelde tuletada, et COVID-19 oht veel eksisteerib ja tõsta organismi kaitsevõimet. Tõhustusdoos vähendab raske haigestumise ja hospitaliseerimise riski. 

Tõhustusdoosid on 2023.a märtsi epidemioloogilise seisuga soovituslikud eeskätt riskirühmadele ja eakatele. Esimest kahte tõhustusdoosi võivad vajadusel (näiteks reisimine riskipiirkonda) teha kõik täiskasvanud. Tõhustusdoose tehakse vähemalt 6 kuu möödumisel viimasest doosist või COVID-19 läbipõdemisest.

COVID-19 vaktsiini 2. tõhustusdoosi soovitatakse riskirühmadele. Riskirühma kuuluvad immunoprofülaktika ekspertkomisjoni hinnangul kõik üle 60-aastased ja üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt. Riskirühma kuulumise kohta leiad haigusseisundite loetelu vaktsineeri.ee lehelt, vajadusel küsi nõu oma perearstilt või haigusseisundit jälgivalt eriarstilt.

2. tõhustusdoosi soovitatakse pärast vähemalt kuue kuu möödumist viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest.