COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus). COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.
Koroonaviirused levivad enamikel juhtudel piisknakkusena (köhimisel, aevastamisel) ja otsekontakti kaudu. Harvem võib viirus levida ka saastunud pindade kaudu.
Ägeda, kõrge palavikuga haiguse puhul.
Ei tohi vaktsineerida:
COVID-19 haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks
Kõik Eestis saada olevad vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist
Neil, kes on haiguse läbi põdenud ja end seejärel vaktsineerinud, on oluliselt väiksem tõenäosus uuesti nakatuda.
Iga vaktsineeritu loeb – nii kaitseme kõige nõrgemaid, kes terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa. Nemad võivad olla meie vanemad, lapsed, sõbrad, tuttavad või lihtsalt tänaval möödujad. Vaktsineerimine on hoolimine.
Vaktsineeritud inimene ei pea Eestisse sisenemisel või lähikontaktsena jääma eneseisolatsiooni (kui tal pole haigussümptomeid ja esmase vaktsineerimiskuuri läbimisest on möödas vähem kui üheksa kuud, tõhustusdoosist aasta). COVID-19 haiguse läbipõdenute isolatsioonivabastus kehtib kuus kuud alates tervenemisest.
Tõhustusdoosi ülesanne on immuunsüsteemile meelde tuletada, et COVID-19 oht veel eksisteerib ja tõsta organismi kaitsevõimet. Tõhustusdoos vähendab raske haigestumise ja hospitaliseerimise riski.
Tõhustusdoosid on 2023.a märtsi epidemioloogilise seisuga soovituslikud eeskätt riskirühmadele ja eakatele. Esimest kahte tõhustusdoosi võivad vajadusel (näiteks reisimine riskipiirkonda) teha kõik täiskasvanud. Tõhustusdoose tehakse vähemalt 6 kuu möödumisel viimasest doosist või COVID-19 läbipõdemisest.
COVID-19 vaktsiini 2. tõhustusdoosi soovitatakse riskirühmadele. Riskirühma kuuluvad immunoprofülaktika ekspertkomisjoni hinnangul kõik üle 60-aastased ja üle 12-aastased, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt. Riskirühma kuulumise kohta leiad haigusseisundite loetelu vaktsineeri.ee lehelt, vajadusel küsi nõu oma perearstilt või haigusseisundit jälgivalt eriarstilt.
2. tõhustusdoosi soovitatakse pärast vähemalt kuue kuu möödumist viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest.