Ära lase puukentsefaliidil rünnata!

Kaitse end ja oma lähedasi puukentsefaliidi eest – vaktsineeri apteegis.

Vaata videot

Levimus

Puugid Eestis

Nüüdisajal võime puuke looduses kohata peaaegu kõikjal, isegi linnades, koduaedades ja parkides. Vähem on neid rabades ja soodes, aga ka kuivades nõmmemetsades.

Vanasti kohati puuke kõige sagedamini võsastikes, metsaservades, puisniitudel ning metsalagendikel: nimelt asustab meie alal ajalooliselt elanud võsapuuk just neid elupaiku, siit tema nimetuski.

Võsapuuk on levinud kõikjal Eestis, ka saartel. Alates viiekümnendatest aastatest on aga meile ida poolt, Kaug-Idast läbi Siberi levinud laanepuuk, kes eelistab elupaigana põlismetsa: rikkaliku alustaimestikuga okas- ja segametsi, kus leidub pisinärilisi.

Et siinmail oli vaba, oli liigil edu ja praeguseks on laanepuu levinud Lääne-Eestisse. Esimene koht Eestis, kus laanepuuki juba üle viiekümne aasta tagasi märgati, oli Järvselja ümbrus.

Puugihooaeg algab meil tavaliselt aprillis ning kestab oktoobrini, kuid pehme talv võib seda tunduvalt pikendada.

Esimesed puugid ilmuvad kohe kevadel, kui lumi on sulanud. Arvukus suureneb kiiresti, saavutades kõrgtaseme suvekuudel. Võsapuugi aktiivsusperiood on pikk, neid kohtab kuni novembrini, eriti sageli mais-juunis ja augustis.

Laanepuugi aktiivsusperiood on lühem, juuli lõpuni, kõrgajaga mais ja juuni alguses.

Kui varem sai Eestis eristada puugiohtlikumaid kohti – peamiselt suuremate linnade ja tuntumate puhkekohtade ümbruses, siis praegu on puuginakkusi täheldatud üle kogu Eesti.

Tavaliselt saab metsaskäija ühe või paar puuki, ent Eestiski on kohti, kus paarisadat meetrit läbides korjati riietelt ära üle kuuekümne puugi. Teadmiseks seegi, et Eestis on inimesed puugilt hammustada saanud isegi südatalvel. 1

_____________
Viited:

(1) Terviseamet (2018). Nakkushaigused. Nakkushaigused A-Ü. Puukentsefaliit. https://www.terviseamet.ee/et/node/1798