Puukentsefaliidi haiguse kulg on sageli kahefaasiline.
Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ning seejärel kaovad.
Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.
Enamus haigetest paraneb, kuid haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused tüsistused. Tüsistusi esineb 26-46% kesknärvisüsteemi haaratusega haigust põdenud patsientidest. Tüsistuseks võivad olla tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm.
Puukentsefaliit võib 0-1,4% juhtudest lõppeda surmaga. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.
Lisaks puukentsefaliidile on Eestis teada veel vähemalt kaks puukidega levivat nakkushaigust: puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi ning erlihhioos
Vaktsineeritakse puukentsefaliiti nakatumise riskirühmi, kellel on elustiilist või töölaadist sõltuvalt suurem risk kokkupuuteks puukidega, näiteks:
Kuna nüüdisajal võime puuke looduses kohata peaaegu kõikjal, isegi linnades, koduaedades ja parkides, siis soovituslik oleks vaktsineerida kõikidel inimestel, sh lastel. Lisaks võiksid vaktsineerimise peale mõelda kõik lemmikloomade omanikud, et kaitsta end lemmikloomadelt inimesele kanduvate puukide hammustuse eest.
Puukentsefaliiti saab ennetada kaht viisi: vaktsineerimisega ja puugihammustuse vältimisega.
Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele.
Vaktsineerida saab aastaringselt. Esmane vaktsineerimisskeem koosneb 3 annusest erineva ajavahemiku tagant, millele järgnevad revaktsineerimised. Vajadusel saab vaktsineerida kiirskeemi alusel, selle vajalikkuse üle otsustab tervishoiutöötaja.
Tavaskeem:
Vältimisstrateegiat saab kasutada, kandes sobivat kaitseriietust: pikad püksid ja pikakäistega pluus. Lisaks tuleks kasutada sobivad repellente ehk puugitõrjevahendeid. Aeg-ajalt tuleks teha kogu keha ülevaatus, et võimaluse eemaldada puuk.