Kes vaktsineerivad?

Immuniseerimist viivad läbi tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad tervishoiutöötajad. Ennekõike teevad seda õed, kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ning on saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse.

Kuidas vaktsineeritakse?

Teenuse osutamiseks ei ole vajalik retsepti olemasolu.

Vaktsineerimiseks on vajalik eelnev registreerimine. Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument ning olemasolu korral immuniseerimispass.  Tasuta vaktsineerimise sihtrühma kuuluval lapseootel naisel tuleks võtta ka kaasa rasedust tõendav rasedakaart või peaks olemas olema raseduse diagnoos digiloos.

Vaktsineerimine teostatakse kvalifitseeritud tervishoiutöötaja poolt apteegi eraldatud ja privaatses ruumis.

Planeeritav ajaline kestvus ühe vaktsineerimise puhul on kuni 15 minutit. Kõik vaktsineerimisega seonduv dokumenteeritakse vaktsineeritava Digiloos.

Gripivaktsiini ja koroonavaktsiini võib manustada samal päeval, küll aga tuleks silmas pidada, et kui erinevad vaktsiinid tehakse samal päeval, siis tuleks kahe vaktsiini võimalike reaktsioonide tuvastamiseks süstida need erinevatesse õlavartesse.

Mida jälgida pärast vaktsineerimist?

Jälgige enda tervist vaktsineerimisele järgneval ööpäeval. Vajadusel võtke ühendust vaktsineerimist teostanud tervishoiutöötajaga või oma perearstiga. Helistada saab ka perearsti nõuandetelefonile 1220.

Kui on vajalik kiire arstiabi, helistage hädaabinumbrile 112.

Üldised kõrvaltoimed: süstekoht võib olla valulik, turses, punetada, tekkida võib palavik, nõrkustunne, isutus, lihasevalu, peavalu. Sümptomid on pigem kerged ja mööduvad 2-3 päeva jooksul.

Turses ja punetavale süstikohale võib asetada külmakompressi. Palavikku üle 38,0°C võib langetada paratsetamooli abil. Lugege hoolikalt soovitatud annuseid ravimi pakendilt ja infolehelt ning pidage vajadusel nõu apteekri, pereõe või perearstiga.

Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvalnähtudest teavitage vaktsineerimist läbi viivat tervishoiuteenuse osutajat, perearsti või teisi tervishoiuteenuse osutajaid, nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud. Kõrvalnähu teatise täitmisel on abiks apteeker ning kõrvalnähtudest saab teavitada ka otse Ravimiametile.

Teenust pakkuvad apteegid