Ära lase puukentsefaliidil rünnata!

Kaitse end ja oma lähedasi puukentsefaliidi eest – vaktsineeri apteegis.

Leia lähim apteek Vaata videot
/et#video

Puukentsefaliit

Kuidas puukentsefaliiti nakatutakse?

Puukentsefaliidi põhjustajaks on flaviviirus, mis kandub peamiselt edasi puukidega. Puukentsefaliidiviirusel on kirjeldatud 3 erinevat alltüüpi.

Puukentsefaliidi viiruste nakkusallikateks ja pärisperemeesteks on närilised, veised, kitsed, hobused, põdrad, hirved ja muud loomad, kelle verest puugid toituvad. Loomad on viiruste kandjad, kes ise ei haigestu.

Puukentsefaliidi viiruste ülekandjateks inimestele on puugid, kes puugihammustuse teel kannavad ühtlasi üle ka viirusi. Viirused võivad levida inimesele ka nakatunud looma (näiteks kitse või lehma) pastöriseerimata piima või piimasaaduste tarbimisel.

Haigus ei levi inimeselt inimesele, seega haige ei ole teistele nakkusohtlik. 1

Millised on puukentsefaliidiviiruse sümptomid?

Puukentsefaliidi haiguse kulg on sageli kahefaasiline.

Esimeses faasis võivad puukentsefaliiti nakatunul ilmneda 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad tavaliselt kuni nädala ning seejärel kaovad.

Kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetele ning põhjustada erineva raskusastmega meningiiti või meningoentsefaliiti. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne.

Enamus haigetest paraneb, kuid haiguse põdemise järgselt võivad jääda mitmesugused tüsistused. Tüsistusi esineb 26-46% kesknärvisüsteemi haaratusega haigust põdenud patsientidest. Tüsistuseks võivad olla tasakaalu- ja koordinatsioonihäired, jäsemete halvatused, peavalu, keskendumis- ja mäluhäired jm.

Puukentsefaliit võib 0-1,4% juhtudest lõppeda surmaga. Puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, haigust ravitakse sümptomaatiliselt. Haiguse läbipõdenud inimesel kujuneb eluaegne immuunsus.

Diagnoosimine

Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite, anamneesi (eelnev puugihammustus) ja spetsiifiliste viirusevastaste antikehade tuvastamisega veres või seljaajuvedelikus. 1

Kuidas ennetada puukentsefaliiti haigestumist?

Puukentsefaliiti saab ennetada kaht viisi: vaktsineerimisega ja puugihammustuse vältimisega

Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele. Loe lähemalt "vaktsineerimise" sektsioonist.

Teiseks on soovituslik kasutada lisaks vältimisstrateegiat, kandes sobivat kaitseriietust: pikad püksid ja pikakäistega pluus. Lisaks tuleks kasutada sobivad repellente ehk puugitõrjevahendeid. Aeg-ajalt tuleks teha kogu keha ülevaatus, et võimaluse eemaldada puuk. 2

Kes peaksid end kindlasti vaktsineerima?

Vaktsineeritakse puukentsefaliiti nakatumise riskirühmi, kellel on elustiilist või töölaadist sõltuvalt suurem risk kokkupuuteks puukidega, näiteks:

* maapiirkondade elanikud,
*metsandus- ja põllumajandustöötajad,
* jahimehed,
* piirivalvurid,
* kaitseväelased. 1

Kuna nüüdisajal võime puuke looduses kohata peaaegu kõikjal, isegi linnades, koduaedades ja parkides, siis soovituslik oleks vaktsineerida kõikidel inimestel, sh lastel.

Lisaks võiksid vaktsineerimise peale mõelda kõik lemmikloomade omanikud, et kaitsta end lemmikloomadelt inimesele kantuvate puukide hammustuse eest.

Loe lähemalt lehekülgedelt www.puugid.ee või www.puugioht.ee .

______
Viited:
(1) Terviseamet (2018). Nakkushaigused. Nakkushaigused A-Ü. Puukentsefaliit. https://www.terviseamet.ee/et/node/1798
(2) Factsheet about Borreliosis (2016). European Centre for Disease Prevention and Control (ECDC). https://ecdc.europa.eu/en/borreliosis/facts/factsheet